Kui Eesti Wabariigi riigivanem Jaan Teemant möödunud sajandi esimeses pooles oma Veskimöldre talu maadel jalutuskäiku tegi, siis vaevalt oskas ta ette kujutada, et Pääsküla jõe ääres lookleval kaunil maalapil saab sajand hiljem olema samanimeline väärikas linnaäärne elukeskkond noortele Eesti peredele. Juba 2018. aasta kevadel kerkivad tema talu maadele Veskimöldre elurajooni teise etappi esimesed majad. Tänaseks on Veskimöldre elukeskkonna teise etapi taristuehitusse investeeritud juba 7,5 miljonit eurot.

Veskimöldre kanti hakati esimest elamurajooni rajama 1995. aastal. Varsti pärast valmimist kujunes piirkond läbimõeldud keskkonna tõttu hinnatuks elupaigaks – seal elab nii tuntud ärimehi, poliitikuid kui tippspetsialiste. Kakskümmend aastat hiljem, 2015. aastal alustati Veskimöldre esimese etapi kõrvale ehitama teist etappi, mille taristu valmis sel sügisel. Kokku investeeritakse Veskimöldre II etapi elukeskkonda 10 miljonit eurot, mis teeb sellest Eesti ühe suurima elukeskkonna arenduse.

“Väga olulist rolli kogu arenduse planeerimisel mängis suhtlemine Veskimöldre esimese etapi elanikega. Selleks, et alustaksime õigest otsast ja leiaksime parimad lahendused, kaardistasime kohalike inimeste kogemused ja arvamused ning saime hindamatut tagasisidet, mida teises etapis silmas pidada. Samuti alustasime varakult koostööd vallaga, et leida lahendused, kuidas uue elurajooni elanikud saaks mugavalt ligi valla pakutavatele teenustele,” selgitas Brave Capitali juhatuse liige Veljo Kuusk, milline oli lähtepunkt enne tööde algust.

“Konsultatsioonide käigus mõistsime kiirelt, et piirkonda pole mõtet hakata arendama väikeste juppide kaupa. Eesmärk oli luua uue kvaliteeditasemega elukeskkond, kuhu asuvad elama sarnaste väärtustega pered ja kus tekib kogukonnatunde. Seda on võimalik teha vaid korraga ja mõtestatult suur ala välja arendades,” ütles Kuusk.

Ala planeerimine koostöös vallaga möödus konstruktiivses ja vastastikku mõistvas õhkkonnas. “Koostöö arendajaga algas juba läbirääkimise faasis, kui planeeringuala polnud veel tänase arendaja poolt omandatud. Olles õppinud eelmise ehitusbuumi pööraselt kallitest vigadest, oleme pidanud väga oluliseks, et igal vähegi suuremal planeeringul oleks võimekas arendaja. Kõik ei sõltu küll alati meist, kuid saame olla omalt poolt asjalikud partnerid ja toetada asjade õiges suunas liikumist. Täna saame öelda, et pingutused on läinud asja ette ning saame rääkida kaasaegsest ja terviklikust elukeskkonnast,” ütles Saue valla vanem Andres Laisk.

Veskimöldre II arendajad on varasemalt silma paistnud Veskimöldre I etapi ja Merivälja elamurajooni II etapi arendamisega. Saadud kogemusest lähtuvalt on elamurajooni rajatud arvukad terviserajad ja teedevõrgu osas kasutatud lahendust, mis ei vaja ebameeldivate lamavate politseinike rajamise vajadust. Samuti on läbi mõeldud, kuidas tulevase keskkonna elanikud saaksid mugavalt ligi valla poolt pakutavatele teenustele. Koostöös vallaga ehitatakse Veskimöldresse ujulaga kool ja roheala spordiväljakute ning mänguväljakutega. Planeeritud on alad tanklale, supermarketile ja toitlustuskohale.

Eesti suurim avaliku- ja erasektori koostöös valminud elukeskkond

Veskimöldre näol on tegemist Eesti suurima avaliku- ja erasektori koostöös valminud elukeskkonnaarendusega. Arenduse kogumaksumus on ligi 10 miljonit eurot ja sellest taristusse investeeriti 7,5 miljonit eurot. Tööde käigus ehitati välja 8 kilomeetrit veetorustikke, 7 kilomeetrit reoveekanalisatsiooni, 329 meetrit truupe, pea 10 kilomeetrit gaasitorustikke, 15 kilomeetrit tänavavalgustust ja pea 60 000 kuupmeetrit kahekordse asfaltkattega teid. Ehitustöid teostanud ettevõtte MSM OÜ juhatuse liikme Martin Pihlamäe sõnul oli nende jaoks suurimaks väljakutseks tähtaegne tööde teostamine, mis tänu heale planeerimisele ka õnnestus.

“Meie jaoks on kõik ehitusobjektid väga olulised, kuid mastaabilt oli see kindlasti üks suuremaid, mida oleme teinud. Tööd tuli valmis saada üheksa kuuga ja kvaliteedis ei tohtinud mõistagi grammikesti järgi anda. Kokku töötas asja kallal üle 100 inimese,” kirjeldas tööprotsessi Pihlamäe.

Arendaja huvi oli kõik korraga valmis ehitada. “Keegi ei taha elada pideval infrastruktuuri ehituse tannermaal. Kogu ala ühes etapis rajamine võimaldab igal kliendil valida paljude valikute seast just endale sobiva asendi, asukoha ja haljastusega krundi,” selgitas Veljo Kuusk. „Eks selline suur projekt tekitas ka meile mitmeid väljakutseid, kuid saime hakkama. Ühtsesse ajakavasse tuli siduda vald, maanteeamet, energia jaotusvõrk ja kogu infrastruktuuri rajamine.”

Kaunis ja turvaline keskkond loob tugeva kogukonna

“Tugev arendaja tagab selle, et siia kolides ei ootaks ees ootamatusi. Elukeskkond Veskimöldres on terviklik. Tänavate- ja kergteedevõrgustik ning pargialad moodustavad siin hea ja täisväärtusliku elukeskkonna. Pääsküla jõgi lisab väärtust nii hommikustele jooksjatele kui õhtustele jalutajatele,” sõnas Andres Laisk.

“Usun, et siia leiab tee eelkõige üle keskmise järjel olev 30+ vanuses olev pere, kellel lapsed kasvamas, aga miks mitte ka linnamelust tüdinud ja lapsed suureks kasvatanud hobisid ja aiapidusid hindav minu eakaaslane. Igal juhul näen lapsi rohelistel pargialadel mängimas ja ratastega sõitmas, surisevaid robotniidukeid, millest linnulaul üle kostab ja loodetavasti palju heanaaberlikke suhteid, uusi tuttavaid ja mõnusat kogukonda,” kirjeldab Andres Laisk Veskimöldre kogukonda oma vaimusilmas.

Krunte on Veskimöldres igale maitsele. “Veskimöldres on suur valik krunte nii peredele, kes soovivad rohkem valgust ja päikest, kui kinnistuid neile, kus on juba olemasolev kõrghaljastus ühes mustikate, pohlade, seente ja teiste metsaandidega,” kirjeldab Veljo Kuusk planeeringut ja lisab, et lisaks pere-elamutele hakkavad arendust ääristama ridaelamud, kortermaju Veskimöldresse aga ei tule.

Veskimöldre arenduse müügiga tegelev Nordic Brokers maakler Kristel Rääk soovitab elukeskkonda elama asuda inimestel, kes hindavad linnalähedust, kuid samas vaikust ja turvalisust.

“Huvi Veskimöldre vastu on viimastel kuudel olnud väga suur, sest nüüd on taristu valmis ja inimesed näevad oma silmaga, et tegemist on tervikliku lahendusega, mitte paberil oleva projektiga. Tänaseks on meil juba ligi 100 huvilist, kellest esimesed on jõudnud asjaõiguslepinguteni,” sõnas Rääk. “Kõige suurem huvi on Taevassilma ja Astelpaju tänavate kinnistutele vastu, mis asuvad päikesele sobivas suunas. Samuti on suur huvi kõrghaljastusega Metsmaasika ja Luigelille tänavatel asuvate kinnistute vastu.”

Veskimöldrel on Tallinna linnaga head ühendused. “Paarikümne minutiga sõidab autoga kesklinna igal ajal, kümne minutiga jõuab Rocca al Mare kaubandussõlme. Jalutuskäigu kaugusel on lasteaiad, hea mainega põhikool, tennisekeskus, rulaväljak, korvpalliplats, moderne jalgpallistaadion, raamatukogu, jõgi koos partide ja parkidega, jooksu- ja suusarajad,” lisas Rääk.

Kinnistute andmed

Arenduses on 167 kinnistut ja 127 ridaelamut. Kinnistuste hinnad alates 69 000 €. Ridaelamud tehakse kahe projekti järgi nii funk kui ka viilkatusega alates 180 000€. Kruntide ehitusalune pind 350 m2 ja hoonete maksimaalne kõrgus 10m. 
 Kõik liitumised hinna sees: gaas, side, tsentraalne vesi, kanalisatsioon, sadevee kanalisatsioon, asfalteed ja tänavavalgustus.

Elanike arv: kokku ca 1000
Miinimum krundi suurus: 1500 m2
Investeeringu maht: 10 milj. eur, millest 7,5 milj taristu.
Arendusperiood: 2015-2022