Nii Angela kui Karin leidsid ühel hetkel, et aitab. Elu kesklinnas oli muutunud liiga väsitavaks ja nii võtsid nad peredega vastu otsuse kolida pealinnast välja, linna äärde, et oma lastele turvalist elukeskkonda pakkuda ja ise suurest närvilisusest pääseda. Täna on naised tehtud otsusega väga rahul ja ei kujuta enam ette, et peaks kuskil mujal elama. Kui Angela pere valis korteri ridaelamus Veskimöldre elupiirkonnas, siis Karini pere otsustas samas kohas päris oma maja kasuks.

Angela peres kasvab kaks väikest last, kellest üks käib juba koolis. Äärelinna kolimise mõtet mõlgutas pere juba ammu. „Soovisime oma lastele rahulikku ja turvalist keskkonda, aga pidasime oluliseks ka hästi välja arendatud infrastruktuuri ning oluliste keskuste lähedust,“ tunnistab naine. Ta sõnab, et teadis mehega alati, et soovitud elupaigaks on just korter ridaelamus ja mitte eluase tavalises kortermajas.

„Elasime enne äärelinna kolimist 3-toalises korteris, mis paiknes kesklinnale suhteliselt lähedal,“ sõnab Angela ja tunnistab, et korter oli pere jaoks küll piisav, aga jäi soovidele ja vajadustele lihtsalt väikeseks. Täna on pere elamiskulud ruutmeetri kohta samad, mis linnakorteris elades, aga pinda ja ruumi on oluliselt rohkem.

Rahu, vaikuse ja looduse pärast kolis äärelinna omaenda majja Karini peregi. „Juba väikesest peale oleme mehega mõlemad harjunud elama Nõmme ja Laagri kandis ning ei näeks end enam kesklinnas elamas,“ kõneleb ta. Karin kirjeldab, et on elu jooksul pidanud kümnel korral kolima, olnud nii korteris, majaosas kui eramajas, aga veendunud, et just oma maja äärelinnas on see õige.

„See on nii hea tunne, kui ei pea kellegi võõraga ühist seina jagama ja saad vabalt ja rahumeelselt oma lapsed ja koera õue mängima lasta,“ hindab Karin, lisades, et kindlasti oli oluliseks teguriks see, et koolid, lasteaiad ja poed oleks lähedal. Samuti võimalused jalutamiseks.

Lisaks uue kodu asukohale ning hinnale oli ka Angela pere seatud põhilisteks kriteeriumiteks lähedal asuv kool ja lasteaed. „Meie peres on üks tubli koolilaps ja varasema kooli asukoht ei olnud turvaline. Sinna pääsemiseks pidi laps sõitma bussiga, aga täna on kool 10 minuti jalutuskäigu kaugusel ja tulevikus avatakse põhikool sisuliselt kodu ukse kõrval,“ on Angela rõõmus. Veel soovisid nad, et mõlemad lapsed saaksid kodus oma toa ja et külalistele oleks omaette privaatne koht olemas.

Ta räägib, et kodu otsima asudes suunasid nad pilgu internetti. „Seadsime otsingu-mootorisse asukoha kriteeriumi ja hinna ning jälgisime pikemat aega turul toimuvat,“ lausub Angela. „Meil oli peas välja mõeldud projekt tulevasele kodule – kindel tubade arv, minimaalne lastetoa suurus, võimalikult mugav lahendus, kus on iga ruutmeeter lahendatud mõistlikult,“ jätkab ta mõtet. Angela pere soovis, et kodus oleks olemas piisavalt suur aed, kuhu mahub nii grillinurk kui laste mänguala. Varasemas kodus tunti puudust just oma rohealast, suurematest tubadest lastele ja ka saunast.

Angela ütleb, et nende pere otsustas ridaelamut valides „võtmed kätte“ lahenduse kasuks, mis tähendab, et arendaja ehitas neile korteri valmis ning pere kolis seejärel sisse. „Me otsustasime standardlahenduse kasuks, sest pakutu oli täpselt meie maitse, aga sisekujundusel saime loomulikult kaasa rääkida,“ meenutab Angela. Värv seinal või parketi mustrit ei pidanud nad nii oluliseks, ent toas olev mööbel ja disainelemendid on pere enda valitud.

Ka Karini pere otsustas arendaja pakutud täislahenduse kasuks. Ta tunnistab, et mõtted ja unistused olid esialgu suuremad ja oma võimeid hinnati üle, aga tänu arendaja konsultatsioonidele leiti lahendus, millega ei tehtud endale liiga ja jäädi igati rahule. „Saime oma ühekordse kivimaja viie kuuga valmis ja jõuluks sisse kolitud,“ meenutab naine.

Angela kinnitab, et ei valiks täna teisiti, kui neil mehega lapsi ei oleks. „Oleme alati soovinud suuremat elupinda oma õuega. See on imeline tunne, kui sa tead kõiki naabreid nii nime- kui nägupidi,“ lausub ta. „Kogukonnatunne on meil väga tugev – käime naabritega üksteisel külas ja kõik tegutsevad selle nimel, et ümbruskond oleks korras ja turvaline. Linnas ei juhtuks see kunagi,“ mõtiskleb naine.

Oma toonast otsust ei muudaks Angela pere mitte mingi hinna eest. „Me soetasime kodu, et siin ka vanas eas elada. Nii vinge oleks siin kunagi ka lastelastega aega veeta!“ õhkab ta.  Mõlemad naised usuvad, et kodu rajades on hästi oluline valida hea koostööpartner, kes soove kuulaks ja oma tööd vastavalt graafikule ka teeks. Nii Angela kui Karin ütlevad, et neil vedas ja täna elavad pered just oma unistuste kodus.