Kodu ostmine võib tunduda sageli keerukas protsess, mis sisaldab erinevaid lepinguid ja keerukat erialaterminoloogiat. Nordic Brokers partner Andrus Viks selgitab seitse levinud mõiste sisu, millega ei olda sageli kursis, ent mida võiks kodu soetades teada.

1. Broneerimine

Sellised asjad nagu broneerimise eellepingud, heade kavatsuste protokollid ja muu selline, mis ei ole sõlmitud notari juures, on täiesti õigustühised. Välja arvatud muidugi üürilepingud. Kui keegi otsustab pahatahtlikult käituda, siis kliendil pole kaitset. Seaduses on kirjas, et kinnisvara müügilepingud peavad olema notariaalselt kinnitatud.

2. Võlaõiguslik leping

Võlaõiguslik leping on tegelikkuses tähtsaim leping kinnisvara ostmisel. Selles lepingus pannakse väga täpselt kirja, kes mida ostab või müüb, mis hinna eest müüb või ostab, kuna kätte saab, millised on garantiid ja leppetrahvid jne. Võlaõiguslik leping on üks mahukamaid lepinguid kinnisvara ostes ja selle sisuga tasub ennast alati kurssi viia, et hiljem üllatusi ei tekiks. Soovitus, kui midagi arusaamatuks jääb, siis küsige kasvõi mitu korda tehingut tõestavalt notarilt üle, sest tema on erapooletu ning tema üks kohustustest on veenduda, et mõlemad osapooled saavad ikka 100% aru mida teevad.

3. Asjaõigusleping

Asjaõigusleping tähendab lihtsustatult, et võlaõiguslikus lepingus kokkulepitu on täidetud ja asi (näiteks maja või korter) antakse üle. Oluline on märkida, et de facto ollakse juba peale asjaõigust omanik, aga de jure alles siis, kui märge uue omaniku kohta kinnistu registris. See võib aega võtta kuni 1 kuu.

4. Detailplaneering

Detailplaneering sätestab, mida kinnistule on lubatud ehitada või mis otstarbeks maad tuleb kasutada. Detailplaneeringus on seal kirjas, kas ja kuhu tohib ehitada, kui suure maja tohib ehitada ja mitu ehitist võib ehitada. Samuti kui kõrged võivad ehitised olla, millise katusekaldega ja millisest materjalist. Detailplaneeringu kehtestab kohalik omavalitsus.

5. Sidumisprojekt

Sidumisprojekt sätestab, kuidas on korraldatud hoone ühendus vee-, elektri-, kanalisatsiooni ning teiste trassidega. Trassid ei kuulu arendajale, vaid näiteks Elektrilevile või teistele teenusepakkujatele, seetõttu tuleb sidumine eraldi kokku leppida. Sidumisprojekt on üks osa hoone projektist.

6. Üldpind ja eluruumi pind

Üldpinna alla kuuluvad kõik ruutmeetrid mida ei saa otseselt elamiseks kasutada – panipaik, trepialused pinnad, jms. Eluruumi pind on elamiseks kasutatava ruumi või ruumikogumi suletud netopind ehk eluruumi kõikide ruumide, sealhulgas tubade, köökide, vannitubade, tualettide, esikute ja muude sarnaste ruumide pindade summa.

7. Passiivmaja

Passiivmaja on maja, mis toodab nii palju energiat, et selle aastane energiatarbimine on null. Eestis on ainult üks maja, mis saab end hetkel kuulutada passiivmajaks. See asub Jõelähtme golfikeskuses.