Õige küttelahenduse leidmine kodule ei ole ülesanne kergete killast. Küttelahenduste pakkujad kiidavad oma, ent jätavad sageli targu mainimata teiste lahenduste eelised ja oma miinused. Järgnevalt üritame erinevate küttesüsteemide head ja vead objektiivselt üles lugeda ja anda soovituse, millist küttesüsteemi majja paigaldada, et oleksid nii mõistlikud püsikulud kui investeerimiskulud.

Pellet- ehk graanulküte

Pelletiküte on viimastel aastatel seoses mitmete tootmistehaste kerkimisega Eestisse järjest rohkem kandepinda kogunud, kui ühe arvestava küttelahendusena. Kuigi pelletikütte hind on mõistlik, siis eeldab see koduomanikult võrdlemisi suurt katlaruumi, kuhu peab lisaks katlale jaguma ruumi ka mahuti tarvis. Lisaks tuleb koduomanikul arvestada, et kuigi küttelahendus on suures osas automatiseeritud, siis tuleb pelletimahutit aeg-ajalt täita.

Gaasiküte

Gaasiküte on üks mõistlikumaid küttelahendusi, kui krundil on liitumine gaasitrassiga. Veskimöldre puhul on liitumine hinna sees, mis paljudes teistes arendustes võib maksta kuni 5000 eurot. Sarnaselt pelleti- ja maaküttega, on gaas üks odavamaid küttelahendusi, mis saadaval. Gaasikütte suurimaks eeliseks on väiksed investeeringukulud (gaasipõleti maksab keskmiselt kuni 2000 eurot) ja küttekeha väiksus, mis mahub edukalt kitsastesse tingimustesse. Samuti puuduvad gaasikütte puhul suured hoolduskulud ja süsteem on täisautomaatne. Gaasi hind on näidanud viimastel aastatel langustrendi. Hinnalangus tuleneb sellest, et Eesti on oluliselt paremini Euroopa gaasitaristuga ühendatud ja ei sõltu enam olulisel määral Venemaalt imporditud gaasist, mis on Eesti tarbijatele poliitilistel põhjustel kallim olnud.

Õliküte

Tulenevalt Eesti aktsiisipoliitikast on õliküte väga kallis ja ebapraktiline valik ning moodustab püsikuludes vähemalt 2/3 elektrikütte maksumusest. Sarnaselt pelletküttega eeldab õliküte mahuti olemasolu. Seda varianti ei soovitaks tänapäeval enam kellelegi.

Õhk-vesi soojus

Selle lahenduse puhul tuleb rajada põrandaküte, mis teeb elamises õhu kuivaks. Õhk-vesi lahendus on muutuvkuludes kallim kui maasoojus-, pellet- või gaasiküte. Võrreldes maaküttega on aga õhk-vesi soojus lahenduse investeerimiskulud oluliselt väiksemad.

Õhksoojuspump

Õhksoojuspumbad on laialt levinud suvilates ja väiksemates majades, ent pole eriti sobilikud suurtele elamistele. Õhksoojuspumbad sobivad väga hästi täiendavaks kütteallikaks, kuid on paraku ebapraktilised külmade ilmade puhul. Külma ilma puhul on kindlasti vajalikud lisanduvad küttelahendused.

Maaküte

Maaküte on üks enimlevinuid ja turundatud küttelahendusi viimasel kümnendil. Kuigi maakütte muutuvkulud on näiteks gaasiküttest veidi odavamad, siis tuleb arvestada, et sel on küttelahendustest ka kõige suuremad investeerimiskulud. Maakütte puhul tuleb arvestada torude paigaldusega, mis tähendab, et iga hoone ruutmeetri kohta tuleb rajada trassi 6,6 m2. Maaküttelahendusi praktiliselt võimatu või väga kallis teha kõrghaljastusega kruntidele. Sageli eeldab see puude maha võtmist. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata sellele, et maaküte pole pärast rajamist tasuta, nagu sageli arvatakse. Külmadel talvedel, alates -10 kraadist, tuleb arvestada, et maakütet on tarvis toetada elektriküttega.

Kivisöe katel

Kivisüsi on võrdlemisi odava hinnaga, ent sobivam pigem suurematele hoonetele, kui pereelamud. Kivisöega kütmise puhul tuleb arvestada suure töömahukusega nii ladustamisel kui ka katla puhastamisel. Kivisüsi on äärmiselt määriv materjal ning tänapäeval seda lahendust enam eriti ei soovitata.

Puuküte

Kuigi puuhalud on võrdlemisi odav lahendus, sarnases suurusjärgus puidugraanuli ja gaasiga, siis tuleb nagu kivisöegi puhul arvestada, et halud eeldavad suurt ladustamispinda ja ka katla puhastamist. Lisaks puuduvad haluküttel automaatsed lahendused, mis tähendab, et katelt tuleb käsitsi kütta.

Päikeseenergia

Päikeseenergia on mõeldud eelkõige mõnele eelnimetatule täiendavaks lahenduseks, et varustada maja elektriga või soojendada vett. Kuigi päikesepaneelid muutuvad järjest odavamaks, siis on investeeringute maht endiselt kõrge ja tasuvusperiood pikk.

Elektriküte

Elektriküte on väga kallis. Selle ainsaks eeliseks võib lugeda mugavust. Lisaks ei eelda elektriküte väga suurt investeeringut.

KOKKUVÕTE

Rahalised kulutused küttesüsteemide ehitamisel ja kasutamisel võivad erineda märkimisväärselt. Enne otsustamist on mõistlik läbi mõelda, milline on elamu asukoht võrkude (kaugküte, gaas) suhtes, kui suured on investeeringud küttesüsteemi väljaehitamisele, millist süsteemi on kõige mugavam kasutada, millisel soodsaimad käitluskulud ja kas mõningatel juhtudel tasub ehk küttelahendusi kombineerida. Mugavuse ja automaatse toimimise puhul on mõistlik valida gaasi-, maa-, õhk-soojus või elektrikütte vahel. Loetelust on toorme hinda ja investeerimiskulusid arvestades kõige mõistlikum kindlasti gaas, ent pikemas perspektiivis ka maaküte.