USA teadlased on selgitanud välja, et inimesed, kellele lapsepõlv seostub positiivsete emotsioonide ja õnnelikkusega, on sotsiaalselt küpsemad, neil on kõrgem eneseusk ja nad elavad tervislikumat elu. Lastepsühholoog Ene Raudla sõnul algab õnnelik lapsepõlv armastavast kodust ja headest peresuhetest, kuid väga palju mõjutab ka väline keskkond, kus laps üles kasvab.

Lastepsühholoog Ene Raudla sõnul saab õnnelik lapsepõlv alguse kodust, kus peresuhted on korras ja üksteist hoitakse. „Ent väga suur osa sellel, milliseks me kasvame, on ka välisel elukeskkonnal. Looduse lähedus, mänguala ja -väljakute olemasolu, kodu ümbruse valgustus ja suhted naabrite ning kogukonnaga tervikuna aitavad laduda närvisüsteemile tugevat vundamenti,“ lausus Raudla. Ta selgitas, et on näinud oma vastuvõtul lapsi, kellelt vahel küsides, mida pärast kooli või lasteaeda tehakse tuleb vastuseks vaid õlakergitus ja lapsevanemate kommentaar, et midagi suurt teha polegi. “Astud eramu uksest välja ja sind võtab vastu teise elumaja uks. Lastel jääb puudu keskkonnast, mis tekitaks neil ideid ja annaks ruumi liikuda,” kirjeldas lastepsühholoog kurba pilti, mida täna veel kohata võib. 

USA teadlased organisatsioonist Funders’ Network for Smart Growth and Livable Communities on uurinud, kuidas täpselt elukeskkond lapsi mõjutab: juba paariaastaselt hakkab laps maailma enda ümber avastama ja nii on oluline, et tal oleks ümber toetav ja innustav väliskeskkond. Näiteks on USAs läbiviidud uuringud tõestanud, et lapsed, kel võimalus looduses mängida, on tulevikus enesekindlamad, nad on loomingulisemad ja ka vastutustundlikumad. Kasvava lapse jaoks on tähtis „meie“ tunne ning see, milliseks tema maailmapilt kujuneb, sõltub ka sellest, kui head on inimeste omavahelised suhted piirkonnas, kus elatakse ning kas üksteist toetatakse. Määrav roll on sellelgi, kas kodukoha läheduses asuvad head lasteaiad ja koolid. 

Mängurõõm on oluline

Eelöeldu kinnituseks rääkis Ene Raudla, et toetava keskkonna puudumisel võivad lapsel tekkida raskused õppimisel, nad on altid asju pooleli jätma ja neil võivad hilisemas elus esineda probleemid suhete hoidmisega. Toetava ja innustava keskkonna all peab lastepsühholoog silmas seda, et väline elukeskkond oleks rahulik, tasakaalukas ning ruumi liikumiseks on piisavalt. “See peab olema visuaalselt haarav, tekitama lapses tunde, et ta tahab luua,” kirjeldas Raudla ja lisas, et ainult asfalteeritud platsid ja mänguväljakuteta hoovid ei ole lastele inspireerivad. 

Samas on ka mänguväljakul ja mänguväljakul lastepsühholoogi sõnul vahe ning sageli on need ehitatud mõtlematult. “Olen vahel mõelnud, kellele on need tehtud. On tunne, et mänguväljakud on loodud vaid tegemise pärast – jäädes tehismonstrumiks, mida lapsed kasutada ei taha,” tõdes Raudla. “Laps vajab, et tema mängumaailm oleks piiritletud näiteks väikese aiaga, et see oleks läbi mõeldud, et tal on istumiseks mõnus koht,” arutles Raudla, lisades, et seda on tänasel päeval kohati veel puudu. “Mänguväljak peab olema kutsuv, see peab tekitama lapses ideid ja mängurõõmu.” 

Hullem on Raudla arvates aga see, kui lastele mänguplats või roheline hooviala, kus tegutseda, üldse puudub. Nii otsitakse omale tegevust autode vahel, mis pole sugugi turvaline. Probleemiks on lastepsühholoogi sõnul ka valgustus ja nähtavus eriti õhtusel ajal, sest hoovid kipuvad olema pigem pimedad. “Kui maja ees on pime, tekitab see lapses kõhedustunde. Laps vajab, et tema koduukse esine oleks soe ja valge,” rõhutas Raudla. 

Õnneks on viimastel aastatel kõigele eelnevale üha rohkem tähelepanu pöörama hakatud ja uuemad kinnisvaraarendused lähtuvad juba sellest, et lastega peredele võimalikult mõttestatud elu- ja keskkonnatingimusi luua oma mänguväljakute, parkide ja rahuliku atmosfääriga. “Lapse aju areneb korrastatud struktuuri järgi. Nii kodus kui väljaspool seda õpib ta, et igal asjal on oma koht ja funktsioon,” selgitas Raudla.

Et kinnisvara arendajad rohkem perekesksemalt mõtlema on hakanud, kinnitab Veskimöldre elamurajooni kujundava Brave Capitali esindaja Maria Annus. “Lastesõbralikkusele pööratakse kinnisvaraarenduste rajamisel üha rohkem tähelepanu. Luuakse tervikut, et lastel oleks võimalus palju liikuda ja samas, et kõik oluline nagu näiteks lasteaiad ja koolid, aga ka spordirajatised oleks ligidal,” selgitas Annus ja lisas, et Veskimöldres on kodukoha terviklikkust juba planeerimistöödest alates arvestatud.

Väga oluline on tema sõnul ka turvalisuse aspekt, millest nüüdsel ajal mööda vaadata ei saa. „Näiteks paigaldatakse täna uusarendustesse sõiduteedele liiklust reguleerivad elemendid, et autojuhid ei kihutaks. Laste koolitee turvaliseks muutmiseks rajatakse aga valgustatud kergliiklusteid ja ülekäiguradasid,“ tõi Annus veel välja näiteid, kuidas elukeskkonda turvaliseks ja toetavaks on loodud.